Kivistis ehk fossiil, on iidse eluvormi jäänus, alates lihtsatest mikroobidest kuni kõrgelt arenenud selgroogseteni. Valdavalt jõuavad meieni organismide kõvad osad: kojad, luud, hambad, õietolm, söestunud taimed.
Surnud organismid jõuavad meieni juhul, kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad püsivate mineraalidega: kaltsiidi, apatiidi või püriidiga, lihtsustatult öeldes kivistuvad. Leiame ka kunagi elanud organismide liikumise, söömise ja muu elutegevuse jäljed ehk jäljekivistisi.
Tänapäeval uuritakse kunagi elanud olendeid molekuli tasandil, kasutatakse kividesse jäänud keemilisi jälgi ehk kemofossiile. Silmaga nähtavaid kivistisi on makrofossiilideks, mikroskoobis nähtavaid aga mikrofossiilideks.
-
FOSSIILID:
-
Sõna fossiil tuleneb kreeka keelsest sõnast fossus, mis tähendab “üles kaevama” või “üles kaevatud”.
-
Fossiili eesti keelese vastena kasutatakse mõistet “kivistis”.
-
Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed.
-
Fossiilid on tähtsad, kuna fossiile uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu areguloo kohta.
-
Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja fossiilide uurimisega tegelevaid teadlasi nimetatakse paleontoloogideks.
-
Enamjaolt on fossiilide teke ehk fossiliseerumine seotud settekivimite tekkega, kuid leidub ka teisi võimalusi.
-
Tard- ja moondekivimites fossiile ei leidu.
-
Fossiile on leitud kõikidelt kontinentidelt.
-
Eesti rahuvuskivi – paekivi on kivististe poolest väga rikas.
-
Eesti paekivis ehk lubjakivis võib leida 530-360 miljoni aasta vanuseid erakordselt hästi säilinud kivistisi.
|